See ongi Wuhan.
Kaitsmised on alanud
Pildil Olama Iraanist, kaitsmas oma doktoritööd. Olukorras oli teatud koomikat, kuna Olama ei oska väga hiina keelt ja komisjon ei osanud inglise keelt. Sestap kõrval rohelises t-särgis tüdruk, kes olulistel hetkedel kaitsja ja komisjoni vahel sõnumeid vahendas.
Ma istun selles toolis järgmisel aastal.
Muuseas, vähemalt meie koolis ei ole kaitsmine tumeda ülikonna üritus. Peamiselt tingitult ehk sellest, et paljud Hiina tudengid on pärit tagasihoidlikuma majandusliku taustaga peredest ja söögi ning muu vajaliku hankimise kõrvalt (Hiina ülikoolid on suuremale osale tudengitest tasulised, stipendiume jätkub väiksele hulgale), oleks paar korda aastas kantava riietuseseme hankimine mitte just kõige ratsionaalsem tarbimisotsus. Teksad ja t-särk ei pane seega kedagi nördima.
Õhtupoolik agulis
Lisa Panen ühe veel juurde:
Ja siis esimese foto ka mustvalgena. Mulle tundub, et nii on parem.
Fotod: käisin korra Xiamenis (2)
Jah, saarelt pidi lõpuks ka maha saama, et lennujaama saada ja sealt peale tunniajast lennukispassimist õhku tõusta ja koju saada. Saada, saada, saada.
Fotod: käisin korra Xiamenis
Eelmisel nädalavahetusel õnnestus mul korra Xiamenist läbi põigata. Xiamen on Fujiani provintsis asuv ebahiinalik merelinn. Ühtlasi vist Taiwanile kõige lähemal asuv Mandri-Hiina linn. Wikipedia andmetel on Xiamenis elanikke umbes 3,5 miljonit.
Mu külastus oli küll väga põgus, põhjalikumalt nägin ainult ühte linna saart – Gulangyu nimelist. Gulangyu saare koloniaalarhitektuur ja atmosfäär meenutasid nats Macau vanalinna. Gulangyult ka alljärgnevad fotod põhiliselt pärit.
Ahjaa, Sandra, kes nüüd Pekingist kirjutab, on kunagi pikalt Xiamenis elanud.
